See, mida sa kohe lugema hakkad, ei ole ainult analüüs või nõuanne – see on olnud ka minu enda teekond. Kirjutan seda hetkel, mil lõpeb järjekordne võistlushooaeg fitnessisportlastel. Iga hooaja lõpp paneb mind taas mõtlema sellele, kui palju on sportlase identiteedis kihte, vastuolusid ja küsimusi. Ja kuidas selle kõigega emotsionaalselt ja ka füüsiliselt toime tulla. See tekst on sündinud nii isiklikest kogemustest, õpingutest kui ka töödest klientidega.

Suvi on kohe ukse ees.

Kas oled üks neist, kes peeglisse vaadates tunneb taas… et ei jõudnud sinna, kuhu lootsid?
Et järjekordne imedieet või uus programm lihtsalt ei toiminud?
Ära muretse – asi ei ole tahtejõus.
Asi on palju sügavam.
Tugeva tahtejõuga dieedid võivad tuua edu… vähemalt korraks.
Aga miks see ei jää püsima?
Või miks me murdume juba enne lõppu – stressi, ärevuse või väsimuse all?

Vahel taban end mõttelt: kuidas ma täiskasvanuna käitun justkui endiselt nagu laps? Mitte lapsemeelselt, vaid... sama mustri sees.

Kui lapsepõlves oli näiteks karm isa või pidevalt pinges keskkond, siis pididki olema valvel. Pidevas kontrollis – jälgima, et midagi valesti ei läheks, et ise ei ärrituks, et keegi teine ei ärrituks. Sest muidu... võis midagi juhtuda.

Jõululaud – rõõmu ja väljakutsete kohtumispaik

🎄 Jõulud – aeg, mil minevik ja olevik kohtuvad ühise jõululaua taga 🎄

Miks on oluline terveneda lapsepõlvetraumadest?

... et need meid enam ei mõjutaks
... et saaksime mineviku lahti lasta
... et me ei kordaks mineviku mustreid

Järgnevalt 5 kõnekat lapsepõlvetrauma arhetüüpi: