Mina ei survesta ei ennast ega elu tagant. Ma olen terapeuditöö kõrvalt juba õppinud märke lugema. Ma enam ei mäleta, kas see oli nali või ongi see olnud kunagi minu taotlus, et mul on isereguleeruv kalender. Kõik on täpselt nii nagu vaja. Alati on kõigile õige aeg ja ka mulle endale, minu perele, õpingutele või veel millekski oluliseks. Töö ei ole ju ainus, mida me siin elus teeme.  

Terapeudi töö ei ole lihtne. Mina ei saa seda tööd teha, kui iseendaga ei ole kõik kombes. Õigemini mul justkui ei lasta seda tööd niimoodi teha. Kui on hetk, kui tuleks vaadata endasse ja tegeleda iseenda üleskerkivate teemadega või on vaja lubada endale puhkusehetk, siis minu isereguleeruv kalender teeb seda vahest minu eest. Mul on suve lõpust saati olnud päris mitu iseenda teemade ja protsessidega seotud kogemist. Erinevad laagrid, õpingud ja praktikad, mis omakorda on nähtavale toonud iseendas peidus olnud teemasid. See on olnud selline mitu nädalat kestev suhteliselt rahulik puuduvate pusletükkide kokku kogumise aeg. Ma ei tea, kas on kõik tükid koos või see aeg jätkub. Igatahes on see olnud põnev enesearengu aeg.  

Ei ole mõtet muretseda, kui elus ei ole kõik nii nagu olla võiks. Pigem tuleb usaldada seda, et kõik on täpselt nii nagu vaja. Natuke muidugi võiks ise ka pingutada, aga kas üleliia pingutamine pikas perspektiivis on tulutoov, see on veidi küsitav.  

Lisaks endasse vaatamisega olen ma nüüd võtnud ette tee uute õpingutega. Nimelt astusin magistriõppesse Pärnu kolledžisse ja õpitav eriala on Persoonibrändipõhine ettevõtlus. Usun, et sellest saan kasu nii mina ja võib-olla tulevikus ka hulk spetsialiste, kes mingil põhjusel ei ole veel ettevõtlusega alustanud. Päris huvitav, kuidas minu jaoks liiguvad ka need seni omandatud erialad omavahel pusletükkidena kokku ja muutun tervikuks. 

Vahel on vaja aega iseendale, et näha, kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu soovime liikuda. Kui sinu liikumine on takistatud, siis võid mulle kirjutada ja vaatame, kuhu oled sina kinni jäänud.