Trauma ei ole ainult füüsiline vigastus või õnnetus. Trauma võib olla ka emotsionaalne. Trauma ei ole ainult see, mis on juhtunud ootamatult ja korra. Trauma võib olla ka mitmekordne või pidev kogemine.

Trauma on midagi, mis on liiga intensiivne valu meie psüühikale ja ka füüsisele, millega me sel hetkel toime ei tule. Selleks, et me toime tuleks ja ellu jääks selles olukorras, siis toimub meie sees eraldumine. Meist eraldub traumeeritud osa, meis tekib ellujääv osa ja meisse jääb alati ka terve osa.

Traumeeritud osa on tihtipeale see, kes on kannatada saanud, see, kellel on valus, see võib olla ka hüljatud lapse osa. Traumeeritud osa on meie teadvuse eest tihti varjatud ja mis alateadlikult otsib elus sarnaseid traumaatilisi olukordi, et see trauma läbi elada. Kahjuks, kui ma satume sarnasesse olukorda, siis me tihti käitume ikkagi sarnaselt nagu tol korral – tardume, võitleme, põgeneme või anname alla.

Meie ellujääv osa aga üritab meid iga hinna eest sarnasest traumaatilisest olukorrast eemale hoida. Tema on kriitiline, ettevaatlik, hindav, tõrjub jne. See on tihtipeale see tugev osa, mis on aidanud meil ellu jääda.

Ja siis on meie terve osa, mis on justkui see meie täiskasvanu osa, mis suudab lahendada olukorda. See osa, kes tuleb teraapiasse ja otsib abi. 

Sellel moodulil oli mul võimalus nii mõnelegi enda traumeeritud osale otsa vaadata, leida endas vajaminevaid ressursse ja leida taas tasakaal iseenda ja oma töö vahel. Terapeut on ju ka inimene ja olgem ausad, heal terapeudil ongi endal ka parajas koguses traumasid, mis suures osas õpingute käigus on juba läbi töötatud, aga eks osa neist ikkagi peidab end ja ilmutab end elu jooksul. See kõik on loomulik ja käib teekonna juurde.  

Olen hetkel ülimalt tänulik uute ja ka taaskord korratud teadmiste üle. Lasen endal nüüd natuke puhata, et saaksin kõike endasse veel enam integreerida ja juba õige pea olen taas valmis aitama.