Seda elustiili saadab tihti oma kindel kogukond – fitnessi maailm, kus on koos inimesed, kes tegutsevad sarnase eesmärgi nimel, kus on oma reeglid, kuuluvustunne ja selge siht: võistluspäev ja lavavorm.
Aga selle sära varjus peitub ka teine pool. Ja sellest ei räägita alati avalikult.

⚖️ Mis hinnaga see kõik tuleb?

Lavaline vorm on harva seotud tervislikkusega – see on ekstreemne vorm, mida hoitakse lühikest aega.
Fitnessilaval võistlemine ei ole tervisesport. See on saavutusspordile sarnane ala, kus vormi saavutamine tähendab väga teadlikku (ja vahel äärmuslikku) eluviisi – toitumisplaanid, treeningud, enesepiitsutamine ja kogu oma elu selle ümber ehitamine.
Kulturismi ja fitnessi alal ei lähe keegi lavale lihtsalt “osalema”.
Lavale minnakse tipptasemel vormis – nii füüsiliselt kui mentaalselt.
Ja just see “mentaalne” osa on see, mis sageli murdub esimesena.

🚩 Fitnessi elustiili varjuküljed, millest sageli ei räägita

1. Toitumiskäitumise häired
Tegemist ei ole lihtsalt tervisliku toitumisega – see võib muutuda kinnisideeks ja kanda endas mitmeid toitumishäire vorme: ortoreksia ehk „tervislikkuse kinnisidee“, liigsöömissööstud (binge eating), buliimia, emotsionaalne söömine. Suhe toiduga kaotab loomulikkuse, kuid see ala nõuab ranget jälgimist ja kaloridefitsiidis olemist.

2. Hormonaalne tasakaalutus
Eriti naistel on äärmuslik dieedipidamine, madal rasvaprotsent ja kõrge treeningkoormus riskiks hormonaalsele tasakaalule. Menstruatsiooni kadumine, unetus, kurnatus, ärevus – need ei ole haruldased kõrvalnähud, vaid keha valulik appikarje.

3. Perfektsionism, kontrollivajadus ja kõik-või-mitte-midagi suhtumine
Kui pingutad, siis pingutad 110% – „no pain, no gain“. Kui lubasid endale midagi „keelatut“, siis tundub, nagu oleks kõik ära rikutud. Sama suhtumine kandub üle ka teistesse eluvaldkondadesse – suhetesse, tööellu, õppimisse. Kipume olema äärmustes ja tasakaalukas kesktee kaob. See kõik on väsitav ja pingeid tekitav.

4. Identiteedikriis
Kui kõik on üles ehitatud „võistleja“ olemise ümber – keha, sotsiaalmeedia, suhtlusringkond, rutiin –, siis mis jääb järele, kui enam ei võistle? Kes ma olen, kui ma ei ole enam see „vormis“ inimene? Kui ma ei ole enam “võistleja”?

5. Kehapildi häired
Lavavormist võib saada uus normaal. Peale võistlusi tundub peegelpilt petlik ja igasugune „pehmem“ enesepeegeldus vale. Võrdlusmoment on pidev, kriitiline hääl peas ei vaiki. Isegi vormis olles ei taju end piisavana.

6. Isolatsioon ja sotsiaalne kaugenemine
Varasemad sõbrad ei mõista – nende jaoks on „dieet“ ja „trenn“ midagi muud. Uued suhted tekivad ainult fitnessi-maailma inimestega, kus jagatakse sarnast mõttemaailma. Seal on tugev kuuluvustunne. Aga kui enam ei võistle, siis tekib üksindus.

7. Keha, piirid ja väärikus
Fitnessimaailmas võib sportlik keha hakata võtma seksuaalseid tähendusi – laval, piltidel, sotsiaalmeedias. Võistleja ei pruugi seda alati ise tahta ega märgata, aga piirid hägustuvad. On oluline säilitada enda väärikus ja isiklikud piirid. Mõned hetked võivad hiljem tunduda vastuolus enda väärtustega.

8. Võistlusjärgne depressioon ja emotsionaalne nälg
Kui eesmärk on täidetud, lavavorm hakkab kaduma ja pingutus möödas, siis tuleb tühjus. Kaovad struktuur, suund, selgus. Toitumine muutub kaootiliseks, sest keha nõuab „tagasi“ seda, millest ta ilma jäi – ja hing samuti. Emotsionaalne nälg võib olla valusam kui füüsiline.

9. Treeneri roll – toetaja või autoriteet?
Defitsiidis ja mentaalselt kurnatud võistleja usaldab oma treenerit jäägitult. Aga kui treenerist saab justkui jumalus, kellele allutakse ka siis, kui see sisemiselt ei tundu õige, siis on oht kaotada oma hääl. Ära kaota oma väärikust, oma arvamust, oma piire. Võit ei tohiks tulla sellise hinnaga, mida hiljem kahetsed.

10. Subjektiivne hindamine ja kriitika
Fitnessis puudub objektiivne mõõdupuu – hinnatakse kehade üldmuljet, võrreldakse võistlejaid omavahel ja see teeb tulemuse ettearvamatuks. Isegi parim vorm ei taga võitu. Kaasneb kriitika ja pidev võrdlus teistega. Sageli jääb hinge tunne, et “pole piisav” – ükskõik, kui palju pingutasid.


Fitness on ilusate sportlike kehade, säravate bikiinide ja tipptasemel meigikunsti ala.
Selles on oma võlu, oma inimesed, selged eesmärgid. Võistlused on meeldejäävad, kogu teekond on meeldejääv. Välis-võistlused on küll kallid ja kulutused on suured, aga saadav emotsioon on seda väärt.
Kui oled võistleja, siis võta seda teekonda naudinguga, nii et hiljem mäletaksid rohkem ilu kui valu.

🧠 Isiklik kogemus ja terapeudi pilk

Olen selles maailmas sees olnud – 6 hooaega fitnessvõistlejana ja ka personaaltreenerina. Ma tean, mida tähendab elada 24/7 selle elustiili sees.
Ma tean, kui õige see kõik tundub selle sees olles. Ja ma tean, kui raske on sealt välja tulla.
Seetõttu pakun toetust nii neile, kes soovivad lavale jõuda elutervemal viisil, kui ka neile, kes soovivad naasta tavaellu peale fitnessi-karjääri.

💡 Kuidas end aidata?

• Sea endale mõistlikud eesmärgid.• Märka, kus kaob rõõm ja kuhu tekib pinge.
• Too fookus tagasi sellele, mis sind päriselt toidab – ka vaimselt.
• Kui vajad tuge, tule teraapiasse. See on igati normaalne, kui sul on treener, toitumisnõustaja, poseerimise juhendaja ja ka psühholoogiline tugi terapeudi näol.
• Fitnessi saab teha ka targemalt, nii et ei kaota end ära.


Kui tunned, et vajad tuge, siis võta ühendust.
—
🟢 Mari Pukk, terapeut & endine fitnessvõistleja
🟢 Teraapia | Ärikonstellatsioonid | Eneseareng